Sobiva treeningu leidmisel mängib rolli mitu komponenti:
* üldine füüsiline seisund
* liigeste olukord
* haigused
* teadlikkus tervislikust treeningust
* treeningu eesmärk
Kõnnil ja jooksul on kehale sarnane mõju: mõlemad haaravad samu lihasrühmi ning aitavad säilitada lihastoonust, mis vanemas eas muidu langema hakkab. Korrapärase treeningu tulemusena paraneb üdfüüsis ning väheneb südame.veresoonkonnahaiguste, diabeedi ja kõrge koleasteroolitaseme tekke oht.
Jooksmine on aga palju intensiivsem tegevus kui kiirkõnd ning kulutab väiksema aja jooksul rohkem energiat. Samuti avaldab jooksmine võrreldes kõnniga liigestele üalju suuremat koormust ning ka vigastuste tekkimise oht on suurem.
Seega ohutum valik oleks kiirkõnd, mis ei koorma ülearu liigeseid ega hingamissüsteemi. Kui tahta kõndi tõhusamaks muuta, võib kätte võtta kõnnikepid: nii on energiakulu suurem ning lisakoormust saavad ka õlavöötme- ja seljalihased.
Kui valida siiski jooks, peaks vanem inimene enne konsulteerima arstiga, et välistada südame- ja liigeseprobleemid.
