Reumaatikud on ilmatundlikumad kui teised inimesed. Kuni 90% kroonilise liigesepõletiku põdejatest ja lihase- või seljavalu all kannatajatest seostab oma vaevuste tugevnemist ilmamuutustega.
Külm ja niiskus toovad kondivalu
Rohkem kui külma atmosfäärifrondi läbiminek (soojem õhk asendub külmemaga) mõjutab liigeseid sellele järgnev õhutemperatuuri langus koos suureneva õhuniiskuse ja väheneva õhurõhuga. See mõju avaldub igal aastaajal liigesevalu tugevnemises ja liigeste talitluse nõrgenemises. Näiteks põhjustab samade meteoroloogiliste tegurite üheaegne toime ka äikeselistel päevadel suuremat liigese- ja lihasevalu.
Veel hiljuti puudus uurijatel üksmeel selles, kas valu tugevnemisega seostuvad muutused liigestes arenevad õhurõhu tõusu või languse mõjul. Hiljutised katsed veenavad siiski, et just madal õhurõhk ja ka madal temperatuur suurendavad liigesevalu. Sealhulgas ristluuvalu, kuigi selle puhul mängivad ilmselt olulisemat osa füüsilised ja psüühilised mõjurid, näiteks sundasendis töötamine või rahulolematus kutsetööga.
Ei ennusta alati ilmamuutust
Laialt on levinud arvamus, et järsku tugevnev liigese- või lihasevalu kuulutab ette ilma halvenemist. Kuid teaduskirjanduses peaaegu polegi andmeid, mis seda väidet kinnitaksid. Erandiks on üks 1990. aastal tehtud uurimus, mis näitab, et osa liigesepõletikku põdevaid haigeid siiski ei tulnud toime vihmasaju ennustamisega.
Mis toimub liigestes külmaga?
Praegu pole veel täiesti selge, millised külmalaine mõjul tekkivad muutused liigestes põhjustavad nende valulikkust ja jäikust. Oletusi on mitu.
• Ühe hüpoteesi järgi pakseneb külma mõjul liigesevõie – limajas läbipaistev kollakas vedelik, mis määrdeainena hõlbustab liigutusi. Liigesevõide tihkenemine suurendab liigesejäikust.
• Liigese jahtumisele reageerivad valuaistinguid edastavad närvilõpmed, mis on ka temperatuuritundlikud. Tagajärjeks on tugevam liigesevalu.
• Kõõlused, lihased, luud ja teised liigest moodustavad koed on erineva tihedusega, mistõttu need külma ja niiskuse mõjul venivad või tõmbuvad kokku samuti erisuguselt, see aga võib tekitada valu.
• Liigeste külmatundlikkust võivad suurendada mikrotraumad.
• Vaieldakse selle üle, kas õhurõhu langemisel võib põletikuliste liigeste turse suureneda ja närvidele surudes valu põhjustada.
• Viimasel ajal avaldatud uurimustes oletatakse, et liigesevalu võib tugevneda madala õhurõhu ajal rakkudest väljuvate hormoonitaoliste tsütokiinide mõjul (need on immuunsüsteemi tegevuses ja rakkudevahelises infovahetuses osalevad ained).
• Samuti võivad madala õhurõhu ajal liigesed rohkem valutada sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsuse suurenemise tõttu.
Need kõik on oletused, mis kindlasti sisaldavad ka tõeteri, kuid seni pole ühest vastust küsimusele, miks ilma halvenedes liigesevaevused suurenevad. Põhjus on lihtne: seni pole tehtud uuringuid kliimakambrite kontrollitavates tingimustes. Aga küllap tulevad needki.
Koliks ära soojale maale?
Üldlevinud arvamuse järgi mõjub liigesevalude korral hästi “paremasse” kliimasse asumine. Teaduskirjanduses aga leidub ka selle kohta vähe konkreetseid andmeid. 1997. aastal ilmus rahvusvahelises biometeoroloogia ajakirjas uurimus, mis näitab, et õhutemperatuur üle 20 plusskraadi ja samaaegne suhteline õhuniiskus alla 40% vähendavad liigesevalu ja -jäikust. See on tähelepanek, mis vastab ootustele.
Kui kavatsetakse kolida teise kliimatsooni, siis peab arvestama, et organism kohaneb uue asukoha kliimaga ja reageerib edaspidi sealsetele ilmamuutustele. Nõnda on see ka nii-öelda mahedas kliimas. Näiteks Austraaliasse asunute kogemused räägivad samuti ilmatundlikkusest ja ilmamuutuste mõjust reumaatiliste haiguste kulule.
