Ketodieedil süüakse väga vähe süsivesikuid ja palju rasvu. See dieet viib ainevahetuse raskuspunkti peamiselt rasva kasutamisele, mis aga pole inimesele füsioloogiliselt normaalne. Keha kasutab esmalt ära maksa salvestatud glükoosi, siis aga hakkab rasvast moodustama ketokehasid, mida organism kasutab glükoosi moodustamiseks. Maksas lõhustatkse rasvhapped ketoonideks. Keha harjub sellise koormusega, et kasutab peamiselt valke ja rasvu.
Kuigi ketodieediga toimub vähemalt esialgu kiire kaalulangus, ei ole see mõeldud kehakaalu vähendamiseks. Kõigile selline dieet ei sobi. Eriti dieedipidamise alguses kohaneb keha sellega halvasti: tekib iiveldus, peavalu, pearinglus, oksendamine, halb hingeõhk. Pikamaajaliselt võib dieet põhjustada neerukahjustusi, toitainete puudujääke ja kroonilist kõhukinnisust, kuna saadakse liiga vähe kiudaineid.
Seda dieeti võiks soovitada ainult ravidieedina arsti juhendamisel, kuna see leevendab teist tüüpi diabeeti, eeldiabeeti, metaboolset- ehk ainevahetussündroomi jm Omal käelon ohtlik seda ette võtta, sellest hoolimata, et mõni inimene talub suuri muudatusi hästi. Kaalulangetamiseks on paremaid viise, kuid igaüks neist nõuab eelkõige järjekindlust ning söömisharjumuste muutmist koos kehalise aktiivsuse suurenemisega.
