Marjad ahvatlevad ampsama
Mai Maser, toitumisteadlane
03.06.2016

 

Jaanikuus saab taas põske pista ja talveks talletada omamaiseid aia- ja metsamarju. Esimesena rikastavad meie toidulauda maasikad ja vaarikad, mis on kõige tervislikumad värskelt.

 

Marju ja puuvilju kasvatatakse maakera mõlemal poolkeral, mistõttu on neid poes värskelt saada igal aastaajal. Ometi on kõige värskemad ja tervistavamad just kodumaised saadused, kuna nende transporditeekond pole pikk ning neid ei ole vaja selle talumiseks pooltoorelt ära korjata.

Erinevalt köögiviljadest on marjad ja puuviljad kõige maitsvamad küpsena, ehkki vahel tarvitame ka noori marju kas marineerituna või köögiviljana salatisse tükeldatult.

 

Peategija on C-vitamiin

Marjadel on võimas tervistav toime ennekõike nende suure C-vitamiini-sisalduse tõttu, mis aitab võidelda väsimuse, stressi ja haigustega. Kuid marjades on ka teisi antioksüdante ja kiudaineid, samuti mitmesuguseid fütotoitaineid ehk ainult taimedes leiduvaid toiduühendeid, millel on muu hulgas ka vähivastane toime.

Marjad on rõõmsalt värvikad ja ahvatlevad sööma, sest enamik neist on suurepärase aroomiga. Värvuse annavad peamiselt antotsüaniinid, kuid lisaks on marjades ka karotenoide, flavonoide, ellaaghapet, kvertsetiini, kamferooli ja teisi fütotoitaineid. Sagedane marjasöömine vähendab peale vähiohu ka südame-veresoonkonnahaiguste riski.

Antioksüdandid, mida marjadest saame, kaitsevad rakke vabade radikaalide kahjuliku toime eest. Need võivad meisse sattuda nii toidust kui ka keskkonnast, samuti ise organismis tekkida ainevahetuse tagajärjel.

 

Koos seemnete ja kestaga

Kõige kasulikum on ära süüa kogu mari koos kesta ja seemnetega, sest siis saame kätte kõik ained, mis marjas peituvad. Samuti on äärmiselt tähtis eri komponentide omavaheline koosmõju, seda igas toiduaines. Väga tugev kest on karusmarjadel, aga ka sõstardel, pehmem mustikatel. Maasikatel-vaarikatel seda loomulikult pole.

Loe edasi ajakirjast...

Sarnased artiklid