Mustikatest suu mustaks ja tervis tugevamaks
Koostanud Aive Luigela
16.07.2009

Juulikuus on aeg võtta korv kätte ja minna metsa mustikale. Need marjad teevad küll suu mustaks, kuid muudavad mälu paremaks, nägemise teravamaks ja veresooned tugevamaks.

 

Meie metsadest leiab kahte liiki mustikat: harilikku mustikat ja sinikat. Ebaõiglaselt on peetud sinikaid mürgiseks, mida need kindlasti pole.
Muu maailma eeskujul kasvatatakse meil mustikaid nüüd ka aias, kuid maitse ja väärtuse poolest on etemad ikka metsamarjad.

 

Väärt mari igati
Mustikamarjad on rikkad antioksüdantide poolest. 100 grammist metsmustikatest saame keskmiselt 40 mg C-vitamiini, lisaks B-grupi vitamiine ja muid kasulikke aineid. Mineraalainetest on ülekaalus eriti südametegevuseks vajalik kaalium, marjadest saame ka rauda. Mustikad (ka varred ja lehed) sisaldavad insuliinitaolist ainet neomürtilliini, mis aitab reguleerida vere suhkrusisaldust. Sinikate biokeemiline koostis on enam-vähem sama, üksnes vähem on C-vitamiini ja orgaanilisi happeid (sellest ka lääge maitse).

Kasuks silmadele, ajule ja veresoontele
Väidetakse, et klaasitäis mustikaid päevas tagab parema tervise ja nooruslikkuse. Mustikad ergutavad nägemispurpuri ainevahetust, tänu sellele taastub näiteks valgusest hämarasse minekul nägemine kiiremini. Mustikates leiduvad toimeained tugevdavad ka peente veresoonte seinu, aidates ära hoida verevalumeid.

Loe edasi ajakirjast...

Sarnased artiklid