Supertoit tatar
Eestisse jõudis tatar 18. sajandil Siberist , kus seda kasvatasid tatarlased. Sealt tuleb ka nimetus tatar.
Tatras on ohtralt asendamatuid aminohappeid – koguni kõik kaheksa inimesele vajalikku aminohapet, rohkem B-grupi vitamiine ja mikroelemente kui teistes kõrrelistes. Samuti on tatras väga palju rauda, kaaliumi, magneesiumi, fosforit, tsinki, vaske ja ka P vitamiini - flavonoidi, mida kasutatakse külma- ja kiirituskahjustuste korral ning mis sarnaneb oma toimelt C-vitamiinile. Tatar sisaldab ka väga kasulikku oomega-3 rasvhappeid, parandab ainevahetust ja seedimist. Tatral on vererõhku ja vere kolesteroolitaset alandav toime. Meie organism omastab tatras olevaid toitaineid kergelt ning kõhus ei teki raskustunnet. Tatras pole gluteeni, seda võib süüa ka gluteenitalumatuse korral.
Poodides on müügil nii tumepruuni, kui ka rohekat tatratangu. Tumepruun on röstitud tatar, millele kuumutamine annab tatrale iseloomuliku tugeva maitse. Hele on toortatar, mis on kasulikum, sest see on elus toit ja sobib ka idandamiseks.
