Süüa tehes mõtleme ennekõike sellele, et roog tuleks maitsev, ent tähtis on valida ka niisugune valmistamisviis, millega säilib võimalikult palju tarvilikke toitaineid.
Pole uudis, et olenevalt valmistajast võib samasugune toit maitseda väga erinevalt. Paneb ju vaaritaja sellesse loometöösse oma hinge ja kasutab omi nippe. Lisaks teab ta, mismoodi valmistatud toit tema perele kõige paremini maitseb. Lõpliku maitsenüansi annabki toidule just valmistamisviis.
Kahtlemata erineb kuumutamata ja kuumutatud söök nii maitse ja välimuse kui ka pehmuse, tekstuuri, meeldivuse ning mõju poolest.
Peamised sooja toidu valmistamise viisid on
- aurutamine;
- hautamine;
- keetmine;
- praadimine;
- grillimine;
- röstimine;
- frittimine.
Aurutame
Aurutamine on kõige tervislikum ja väga kiire söögivalmistamise viis. Aurutades ümbritseb soe või kuum aur toiduainet igast küljest sellele survet avaldamata. Aurutatavad toiduained ei ole otseselt vees ega ligune läbi, samuti ei ole need otsekontaktis kuumusallikaga, mis hoiab ära külgejäämise ja põhjakõrbemise.
Aurutamiseks on saadaval lihtsad bambuskorvikesed vokkpanni jaoks, reguleeritava suurusega roostevabast terasest sõelad, samuti mitmekorruselised aurutid. Seevastu aurusurve-kiirkeedupott töötab teisel põhimõttel: selles surutakse väga kuum aur läbi toiduaine.
Aurutamisel ei kasutata õli ega muud rasvainet ning kasulikud toitained säilivad toiduainetes hästi: osa C-vitamiinist küll lendub, kuid mineraalained jäävad täielikult alles.
Selline toidutegemise viis võtab vähe aega: kõvemad juurviljad (näiteks porgand, kaalikas, naeris, kartul) valmivad 8–10 minutiga, rohelised oad, spargel, rooskapsad ja brokoli vaid mõne minutiga. Aurutatud köögiviljadel on ehe maitse, hea lõhn ja ilus välimus – need ei lagune, mistõttu näevad road pärast valmimist värsked ja isuäratavad välja. Isegi soola ja teisi maitseaineid pole vaja lisada.
Peale köögiviljade saab aurutada sea-, looma- ja linnuliha, kala ja muid mereande, samuti riisi, makarone ja koguni pelmeene.
Loe edasi ajakirjast...
