Nagu välk selgest taevast: äkki lööb jalg alt ära. Või isegi mõlemad jalad. Sageli on aga nii, et korraga ei astu jalad enam nii kindlalt nagu varem. Miks see nõnda on? Räägib neuroloog-taastusarst Vaike Kabel.
Räägitakse närvi- ja lihasenõrkusest.
Kuidas meie esivanemad küll selle peale tulid, et rändasid elama nii kaugele põhja, kus südatalv on nii külm ja pime? Küllap juurdleb nii mõnigi igal talvel selle küsimuse üle. Hädaldamisest pole siiski abi. Kaamoseapaatia vastu tasub võidelda.
1.
Ärge kartke, see lugu ei viita mingitele haiguspuhangutele. Hoolimata pidevast selgitustööst vaktsineerimiste vajalikkuse teemal, leidub siiski neid, kes peavad ohutumaks kaitsesüstimistest loobumist.
Internetis ringi kolades võib teada saada, et kõige pikem registreeritud unetusperiood inimesel on 11 ööpäeva; et öine magamatus teeb paksuks; et lühem eluiga on nii neil, kes magavad vähe, kui ka neil, kes armastavad pikalt põõnata.
Viirused on meie kaaslased aasta ringi. Mõned meist on ka kuumal suvel nende küüsi sattunud. Iga-aastane viiruste suurem pealetung seisab kahjuks ees. Mida tugevam on organism, seda väetim on viirus meid kahjustama.
Apteegipraktika näitab, et palju on inimesi, kes küsivad abi seedehäiretest tekkinud vaevuste korral.
Tasakaal on meie organismi märksõna, mis kindlustab tervise.