Pune raviteeks ja verivorsti maitseks
Koostanud Aive Luigela
14.12.2009

Pune (vorstirohi) on ka ravimtaim: see tõstab organismi kaitsevõimet külmetushaiguste vastu, rahustab ja kosutab und, leevendab põletikke ning on toeks veel mitme muu tervisehäda korral.

Harilik pune (Origanum vulgare) on kõnekeeles lihtsalt pune – teda tuntakse ka oregano nime all. Pune on botaaniliselt lähedane majoraanile, kuid tal puudub viimasele iseloomulik maitse. Tihti aetaksegi need kaks taime segi just toiduvalmistamisel. Pune on pigem asendatav aed-liivateega, sest neis mõlemas on sarnaseid eeterlikke õlisid.
Punet on kutsutud ka unerohuks (tee avaldab rahustavat mõju), taarirohuks (lisand kalja ja taari valmistamisel) ning vorstirohuks (tangu- ja verivorstide maitsestaja).
Pune on aretatud ka kultuurtaimeks; ta on külmakindel ja kasvab aias hästi. Raviks korjatakse punet ikkagi loodusest, kus ta on üksjagu vürtsikama lõhna ja maitsega, kuid igapäevateeks sobivad hästi ka kultuurtaimed. Õitseb juulist septembrini, parim korjeaeg on juulist augustini.
Meeldivalt vürtsika lõhnaga pune on nii maitse-, mee- kui ka ravimtaim. Kogutakse tema õitsvat ladvaosa või lõigatakse varred maha 5?10 cm kõrguselt maapinnast, kusjuures alumist varreosa ei kasutata. Võrsed või terved varred kuivatatakse kimbus või restile asetatuna varjulises kohas või kuivatis 30 kraadi juures. Pune värskeid lehti võib säilitada ka sügavkülmas.

Tervisele toeks
Pune laialdane tuntus põhineb eeterlikel õlidel, mis annavad ürdile vürtsika, kergelt magusa varjundiga maitse ning hästi tajutava meeldiva lõhna. Huvitav on tõdeda, et värskes ürdis on eeterlikke õlisid oluliselt vähem – kuivatamisel nende sisaldus massiühiku kohta suureneb mitu korda, sest vesi aurustub.

 

Loe edasi ajakirjast

Sarnased artiklid