Magusa elu jaoks piisab õigupoolest vaid kübekesest suhkrust. Alusta suhkrusõltuvusest vabanemist siit.
Kas oled kunagi himustanud magusat nii palju, et oled poole küpsisetainast toorelt ära söönud? Kas avad šokolaadibatooni juba poekassa juures või sööd lootusetus olukorras müslipakist ainult rosinaid? Kui magusaisu ründab, siis sööd suhkrut lusikaga otse toosist?
Annab tühja energiat
Kehakaalu kontrolli ja tervise seisukohast on üle jõu käiv magusahimu siiski halb, sest suhkur kujutab endast tühja energiat. Tõsi küll, suhkrus on poole vähem energiat kui rasvas. Aga tubli supilusikatäis suhkrut sisaldab ikkagi 40 kcal – sama palju kui viil täisrasvast koorejuustu. Suhkrus ei leidu ühtainukestki vitamiini ega mineraalainekübet, samal ajal kui toidurasvad on tervisele elutähtsad. Suhkur on välkkiirelt imenduv süsivesik, mis ohustab hammaste tervist, kõigutab veresuhkrut üles ja alla ning paneb kõhunäärme liig kiiresti tööle. Ohtra magusasöömise tagajärjel eritub verre topeltannus insuliini, mis alandab veresuhkru taset – ja jälle peab kähku midagi süüa saama. Seega tekitab suhkur kunstlikku näljatunnet, mida sageli korvatakse veelgi rohkema magusa söömisega.
Uuringute järgi tõrjub suhkur menüüst välja elutähtsaid vitamiine ja mineraalaineid, sest ohtra magusa kõrval süüakse vähem kasulikke toite – niisiis põhjustab magusasöömine toitumuslikku tasakaalutust. Suhkur ladestub organismis rasvana, põhjustades ülekaalu, lisaks on liigne suhkru tarbimine seotud mitme tõsise tervisehädaga, nagu kõrge triglütseriidide tase, rasvmaks, südamehaigused ja 2. tüüpi diabeet.
Harjumus või sõltuvus
Vaevalt küll keegi ei tea, et kommikott pole mingi vitamiinipomm, ent maiustuste müük muudkui kasvab. Miks eelistame nii sageli mõistliku toidu asemel hoopis magusat põske panna? Magusa eelistamine on sünnipärane, reflektoorne omadus, aga mõned on altimad selle kutsele reageerima kui teised.
Loe edasi ajakirjast...
