“Kui tahad kilo-paar alla võtta, et seelik selga või püksinööp kinni läheks, saad sellega ise hakkama,” ütleb Eesti Diabeedikeskuse kaalukabineti dieedispetsialist Ulvi Tammer. “Kui aga ülekaal on suur ja juba terviseprobleem, tuleb asjatundjalt nõu küsida, sest näiteks porgandi-kapsadieet võib hoopis kilosid juurde tuua.”
Enne kui dieedispetsialist Ulvi Tammer algajale kaalulangetajale hakatuseks mõned soovitused jagab, paneb ta südamele: “Iga inimese soovkehakuju on erinev. Sageli näeme kaalukabinetis neide, kes on endale eesmärgiks seadnud unelmakehakaalu, aga see pruugi tema kehatüübile üldse omane olla. Siin tuleb asi meedikupilguga üle vaadata, kas lisakilod on puhtalt kosmeetiline probleem või mõjuvad need halvasti ka tervisele.”
Arvuta välja kehamassiindeks ja mõõda vöökohta
Ulvi Tammer: Kõigepealt peaksid välja arvutama oma kehamassiindeksi. Teine asi on keha rasvaprotsent, mida küll ise mõõta ei saa, kuid seda saab teha kaalukabinettides ja mõnes apteegis, kus on nn kaalunurgad. Kolmandaks on tähtis talje ümbermõõt. Kõik need andmed näitavad, kas sul on ülekaalu tõttu mõne tõsise haiguse risk või mitte.
Kehamassiindeksi norm on 18,5 kuni 24,9. Kui see on juba üle 25, pead mõtlema, kuidas kiloke või paar söömisharjumuste muutmise või trenniga vähemaks saada. Oht algab alates 27st; aga kui kehamassiindeks on juba üle 29, on tegemist väga tõsise kaaluprobleemiga.
Mida vanemaks saad, seda rohkem kipub kaalu juurde tulema. Seetõttu on vaja selle probleemiga tegelda varem, kui kaalunumbrid ei ole veel suureks läinud.
Üldiselt on naiste ideaalne vööümbermõõt 80 cm. Kui see on alla 88 cm, pole veel väga hull, aga sellest üle küll.
Meestel loetakse normaalseks vööümbermõõduks alla 94 cm, vööümbermõõt üle 102 cm aga kujutab endast väga suurt riski tervisele. Üldjoontes: 100 cm on mehe vööümbermõõdu viimane piir – siis tuleb ennast tõsiselt käsile võtta.
Loe edasi ajakirjast...