Südame- ja veresoonkonnahaiguste risk väheneb, kui pool päevasest valgust saadakse taimsetest saadustest.
See on ajakirjas American Journal of Clinical Nutrition avaldatud USA uuringu tulemus. Andmed põhinevad 200 000 mehe ja naise jälgimisel 30 aasta jooksul, mille käigus tekkisid 16 000 osalejal südame-veresoonkonna haigused. Toitumist uuriti iga nelja aasta tagant.
Analüüsi põhjal oli südame-veresoonkonna haiguste ja südame isheemiatõve risk madalaim osalejatel, kelle valgutarbimine oli pooleldi taimne. Seda võrreldes osalejatega, kes said oma valgu peaaegu eranditult lihast.
Mõnikord on väidetud, et loomne valk on kuidagi parem kui taimne valk. See ei tundu olevat tõsi. Selle asemel on ka paljudes varasemates uuringutes näidatud, et taimsete valkude suurendamine ja punase liha vähendamine on südame tervisele kasulik.
Uuringu järgi said naised ligikaudu 34 protsenti oma valkudest taimsetest saadustest, mehed 31 protsenti. Seega on valguallikate osas arenguruumi.
Taimsetest allikatest on võimalik saada piisavalt valku ja kõiki asendamatuid aminohappeid. Inimene vajab valke nendes sisalduvate aminohapete tõttu. Aminohappeid kasutab organism mitmesugustes olulistes protsessides ja energiaallikana.
Parim viis valgu tarbimise tagamiseks on hankida taimseid valke erinevatest allikatest, st süüa kaunvilju, pähkleid ja seemneid, mitte ainult mõnda neist.
Taimsetes valgutoodetes on teraviljad ja kaunviljad tavaliselt kõige olulisemad valguallikad.
Head taimse valgu allikad.
• Oad, herned, läätsed
• Tofu, tempeh, seitan
• Sojast, hernestest ja ubadest valmistatud ribad, tangud ja pastad.
• Pähklid ja seemned, ka pastades ja määretes (nt maapähklivõi või tahini)
• Taimsed valgutooted, mida võib leida kaupluses köögiviljariiulitelt
• Teraviljatooted, s.o leib ja puder, samuti paljud teraviljad ja müslid
• Sojapiimas on umbes sama palju valku kui piimas