Veresuhkrutaseme kõikumised ja kõrvalekalded on olulised signaalid, mis näitavad, et organismis on midagi korrast ära. Normist kõrgemate suhkrunäitude korral võib olla tegemist algava ehk eeldiabeediga või juba diagnoositud suhkruhaigusega.
Jutud sellest, kuidas suitsetamine võib tekitada kopsuvähki, mõjuvad ilmselt vähestele punase tulena, kui läidetakse sigaret. Ikka ju arvatakse või loodetakse “ vaevalt, et mina...”.
Meie keskel on inimesi, kes peavad kogu elu elama omamoodi “kaaslasega”, milleks on saanud mingisugune krooniline haigus.
Krooniline haigus võib vahel olla küll üsna nähtamatu, kuid on ka perioode, mil kogu tähelepanu ja hool on juhitud sellele.
“Meil on palju reumatoidartriidihaigeid, kes on pöördunud õigel ajal arsti poole ja kes tarvitavad korralikult ravimeid,” ütleb Põhja-Eesti Regionaalhaigla reumatoloogia ülemarst Eevi Pärsik.
Vähemalt 15–20% Eesti meestest põeb eesnäärmepõletikku – ja seda hinnangut peab Tartu Ülikooli Kliinikumi Meestekliiniku androloog Margus Punab isegi konservatiivseks. Kurb fakt on aga see, et eesnäärmevähki sureb meil umbes 500 meest aastas.
Juuninumbris ilmunud intervjuust Pelgulinna Sünnitusmaja günekoloogiaosakonna juhataja Külli Idlaga saime teada, et kohupiimataolist voolust tekitav tupeseen on kõige levinum kaebus, millega naised pöörduvad günekoloogi poole.
“Podagra vastu aitavad põhiliselt ikka õige dieedipidamine, kaalulangetamine ja liikumine,” toonitab Põhja-Eesti Regionaalhaigla reumatoloogia ülemarst Eevi Pärsik.
Levinud häda on suure varba küünega, mis muutub heledaks, kihiliseks ja hapraks.
Millised on inimeste küüned, sõltub paljudest asjaoludest, näiteks ka pärilikest faktoritest.
Kõige sagedasemad küünte muutusi põhjustavad tegurid on:
* Vanusega tekkiv küü