Regulaarne treening aitab kaasa aju heaolule. Treening võib parandada meeleolu, leevendada stressi ja parandada kognitiivseid funktsioone, nagu mäletamine ja mõtlemine.
Medical News Today tutvustas uusimaid uuringuid, mis näitavad treeningu kasulikkust aju tervisele.
Treening soodustab kudede taastumist. Stanfordi ülikooli arstiteaduskonna juhitud uuringus, mis avaldati ajakirjas Nature, vaadeldi 8-nädalase vastupidavustreeningu mõju laborihiirte ajudele. Teadlased analüüsisid vastupidavustreeningu tagajärgi erinevatele bioloogilistele süsteemidele. Nad keskendusid eriti mitokondritele jalalihastes, südames, maksas, neerudes, valges rasvkoes, aga ka kopsudes, ajus ja pruunis rasvkoes.
Kui teadlased võrdlesid aktiivselt treenima sunnitud hiirte kudesid nende hiirte kudedega, kes polnud nii palju treeninud, märkasid nad, et mitokondriaalse DNA geenide ekspressioon muutus vastupidavustreeningutega erinevates kudedes.
Selgus, et kehalisel treeningul on olulised seosed molekulide ja geenidega, mis mõjutavad muu hulgas kudede taastumist. Uuring paljastas treeningu positiivsed mõjud immuunsüsteemile, stressireaktsioonile, energia tootmisele ja ainevahetusele. Samuti leiti, et vastupidavustreening võib aidata parandada maksa tervist ja lihaste funktsiooni II tüüpi diabeediga inimestel.
Treening noorendab immuunrakke. Austraalia Queenslandi ülikooli uurimisrühm avaldas uuringu, mis näitab, kuidas treening võib ennetada või aeglustada vanusega kaasnevat aju kognitiivset langust. Uuring avaldati teadusajakirjas Aging Cell. Uurimisrühm uuris geenide ekspressiooni hiirte üksikutes ajurakkudes. Uuringus leiti, et treenimine taastas vananenud mikrogliiarakkude ehk immuunrakkude geeniekspressioonimustrid selliseks, mis sarnanes noorte hiirte immuunrakkudes täheldatud geeniekspressioonimustritega.
Vananemisprotsess mõjutab aju erinevaid rakutüüpe. Selle peamine toime on immuunrakkudele. Treening taastab immuunrakkude geeniprofiili nooruslikuma seisundi, ütles uuringu üks vastavatest autoreist ja Queenslandi ülikooli dotsent Jana Vukovic ajakirjale Medical News Today.
Treening muudab vananeva aju immuunsüsteemi ja seega toetavad immuunrakud jätkuvalt närvirakkude tööd.
Katsed näitasid samuti, et treeningul on positiivne mõju uute rakkude tekkele hipokampuses. Hipokampus on õppimise, mälu ja emotsioonide jaoks oluline ajupiirkond.
Treening takistas või vähendas ka seoses hiirte vanusega hipokampuses tekkivaid T-rakke. T-rakud noores ajus tavaliselt puuduvad, kuid nende arv suureneb koos vanusega.
Treening tugevdab sidemeid ajurakkude vahel.
Santa Monicas asuva Vaikse ookeani neuroteaduste instituudi ajutervise treeneri ja FitBrain programmi direktori Ryan Glatti sõnul näitavad uuringute tulemused, kui mitmekesine mõju on treeningul aju tervisele, eriti geeniregulatsiooni, mitokondriaalse funktsiooni ja immuunvastuse kaudu. Treening parandab näiteks sünaptilist plastilisust ja verevoolu ning samal ajal vähendab põletikku ja suurendab neurotroofsete tegurite avaldumist. Need tegurid võivad koos töötada, et parandada mälu, õppimist ja üldist aju tervist.
Füüsiline aktiivsus põhjustab ka hormonaalseid muutusi, mis võivad parandada tuju ja vähendada stressi.
Pilates on eriti hea treeningvorm, sest arendab lihaseid ja sellega koos aju tervist.
Ajule on head ka aeroobset või vastupidavust arendavad spordialad, nagu jooks või rattasõit, aga ka jõutreening ja tasakaalu arendav treening.
Eriti sobivad on spordialad, mis ühendavad füüsilisi harjutusi ja kognitiivseid väljakutseid, nagu taiji või tantsimine, just need on suurepärased treeningvormid teatud ajupiirkondade tervise jaokst.
Individuaalsed tegurid, nagu pärilikkus ja üldine tervislik seisund, mõjutavad seda, millist treeningut iga inimene tahab teha ja millist kasu ta võib treenimisest saada. Varasemad uuringud on näidanud, et liiga jõulisel treeningul võib olla tervisele ka negatiivne mõju.
Hiljutises ajakirjas British Journal of Sports Medicine avaldatud artiklis selgus, et spordiga tegelejad elavad teistest kauem.
